Google vs raamatukogud

Tänases blogipostituses räägin veidi kuidas uue meedia tulek on mõjutanaud inimeste harjumusi ning tavasid. Spetsiifiliselt käsitlen seda, et kuidas otsingumootorid on muutnud viise, mil inimesed uut infot hangivad.

 Kui varasemalt oli inimesel soov mingisuguse teema kohta lisa teadmisi hankida, siis ainuke koht selle vajaduse iseseisvaks rahuldamiseks olid raamatukogud. Raamatukogust leiame raamatuid iga valdkonna kohta ning sealt leiab piisava pingutuse korral enamus küsimustele ka oma vastuse. Selle lahenduse suurimaks miinuseks on aga see, et peab veetma kuni päevi selleks, et pealtnäha lihtsale küsimusele kindel vastus saada. Lisaks eeldab see iseseisvat analüüsi ning küsimuse pulkadeks lahti võtmist ja selle lahti mõtestamist.

Teine võimalus kuidas infot saada võis peituda telefoniraamatus. Telefoniraamatust võis inimene leida oma küsimusega seostuva ametiasutuse numbri ning seejärel toru otsast oma küsimustele vastuseid loota. Nii telefonitaamatu kui ka raamatukogu ühiseks miinuseks on aga see, et need valikud ei ole 24/7 kasutatavad.

Kolmas võimalus kuidas infot saada oli piisava õnne korral küsida küsimusi oma lähikondlastelt. See aga eeldab seda, et isik kellelt küsimus küsitakse on teemaga kursis ning inimene saab tema vastuses kindel olla.

Enam me ei pea raakatukogu avamist ootama ega tuhnima läbi tuhandete lehekülgede. Me ei pea lootma ametiasutuste või õppejõudude peale, et nad enda kallist ajast meie küsimuste vastamisele aega leiaks. Me saame küsida tänapäeval küsimusi näiteks Googleilt. See valik on olemas meie jaoks 24/7 ning sealt saame vastuse mistahes küsimusele.
Olgu selleks:
"Milline ilm on järgmisel nädalal Rootsis?"
"Kuidas konnad paarituvad ja palju ühe portsuga järglasi sünnib?"
 "Kus uppus parvlaev Estonia?"
jne jne...