Saul Pihi E-ITSPEA blogi

    Rahvusvaheline pandeemia on sundinud inimesi tegema tööd, suhtlema või jagama kogemusi veelgi rohkem läbi interneti kui varem. Juba enne pandeemiat oli infoliikumine aina kasvavas trendis ning sellega paraleelselt on ka valitsuste ja suurkorporatsioonide soov selle turvalisuse tahamiseks.     IBM soovib säilitada kõik inimeste eetilised väärtused info ausa liikumise osas. Samuti leiavad nad et kõik valitsused ja suurfirmad peaksid pooldama ning soosima võrguühendust üle maailma, nii et see oleks igale inimesele kättesaadav. Inimeste personaalne info mida nad on soovinud arvutisse või mõnda veebirakendusse salvestada peaks olema ilma vastupidise isikliku soovita ainult temale endale kättesaadav ning see on ka IBM üheks põhiväärtuseks. Mida/kuidas kaitsta? inimeste endi arvutid või mobiilid, et keegi nendesse sisse ei saaks häkkida. inimeste failid, sõnumid jms, mida nad on otsustanud kellegagi jagada Homomorphic Encryption   üks viisidest, kus faile saavad mõjutada ainult need kelle

Vähendatud e. miniklaviatuur Microwriter ehk miniklaviatuur on käeshoitav tähti ning sõnu tundev leiutis. Selle abil on võimalik kirjujtada teoreetiliselt kõike samamoodi nagu tervele inimesele tuntud arvuti klaviatuuriga. Selle tööpõhimõte seisneb selles, et erinevaid nupukombinatsioone kasutades on võimalik kirjutada erinevaid tähti ning sümboleid samamoodi nagu on võimalik erinevaid kitarrikeeli korraga vajutades võimalik mängida erinevaid noote. Eelkõige oli toode suunatud inimestele, kes olid puudega ehk näiteks inimestele kelle näpud liikusid kuid randme liigutamisega võis juba raskusi esineda. Väidetavalt oskasid professionaalid kirjutada sellega vaid 1,5 korda aeglasemini kui inimene, kes kirjutas tavalise klaviatuuriga. Selle leiutajaks on USA-st pärit, Suurbritannias baseerunud produtsent, mustkunstnik ning leiutaja Cyril Raker Endfield  (November 10, 1914 – April 16, 1995) . Ta demonstreeris seda esmakordselt 1978 kuid hakati turundama alles 1980. aastal.  Kellel rohkem huvi

  “Hacker HOWTO” arvustus      Alustuseks nii palju, et nii nagu arvatavasti päris paljude inimeste jaoks, arvasin vasemalt ka minagi, et sõna "häkker" on pigem halva alatooniga. Tuleb välja , et häkkerit mõistetakse hoopis healoomulise kujuna. Nimelt häkkerid arendavad asju ning nende vastandiks on kräkkerid. Kräkkerid lõhuvad asju, mille häkkerid on teinud.     Häkkerid on inimesed kes usuvad vabadusse ning on selle nimel nõus erinevate probleemide lahendamiseks koos töötama ning oma loovust koondama.  Raymond tõi ühe punktina välja ka selle, et suhtumisest ainuüksi ei piisa, vaid häkkeriks saamine nõuab lisaks ka intelligentsust, praktikat, pühendumist ja rasket tööd. Häkkeri soov peab olema  kirjutada avatud lähtekoodiga tarkvara, aidata tarkvara testida ja siluda, avaldada kasulikku teavet, aidata hooldada infrastruktuuri ning teenida häkkerikultuuri.      Artikli lugemisel jõudsin ma selgusele, et häkkeri staatuse saavutmine ei ole nii lihtne kui algul arvasin. Selleks

Steve Jobs (arengumootor)  Tema loominguline teadlikkus, tema „täpsus detailides” oli selgelt Apple'i edasiviiv jõud. Kiiresti kasvavate tehnoloogiaettevõtete maailmas muutis Apple'i selliseks selgelt eristuvaks kaubamärgiks selle lihtsus - Jobsi idee ja tema kunstihõng. Jobs polnud aga tuntud mitte ainult kunstilise perfektsionismi poolest. Veelgi enam, ta oli oma rahva mees, südamest kõva töömees ja loov inimene, kes armus oma töösse sügavalt. Ta oli ettevõtja, kelle tõttu tunnevad innustust mitmed ärimeeste põlvkonnad pikalt ka pärast tema surma. Jobs on jaganud ka oma optimistlikku vaadet surmale väites, et: „ Surm on elu kõige parem leiutis. See on elu arengumootor. See puhastab vana, et leida teed uuele.” Bill Gates (leader) Bill Geits motiveerib liikmetes loovust esile kutsuma. Selle asemel, et koguaeg ise ideid välja pakkuda, harjutab ta intellektuaalset stimuleerimist, mis julgustab ja suunab töötajaid loovust kasutama olukordades, kus seda vaja on. Loovamate meeltega

  Virginia Shea kuues käsk ütleb, et  Share expert knowledge. Suudan ise selle väitega kõige rohkem samastuda kuna just selle tõttu leian end kõige tihedamini internetist. Kuulates podcaste, vaadates erinevate programmide õpetusvideoid või googeldades huvitavaid teemasid, tundub justkui enesestmõistetav, et see info mida me sealt saame, jõuab meieni tasuta ning saame pea igale küsimusele paari klikiga vastused. See kõik poleks aga võimalik, kui inimesed ei järgiks Shea kuuendat käsku.  Isiklikult olen veebis teadmiste jagamisega kokku puutunud näiteks facebooki gruppides nagu näiteks "viimsilased", kus räägitakse kõikvõimalikest teemadest, mis enamus poolsaare elanikke kõnetada võiks. Info jagamine on viis, kuidas inimesed tänu internetile arenevad. Meil on lõputu võim jagada oma arvamusi, teadmisi ning emotsioone.

Tänases blogipostituses räägin veidi kuidas uue meedia tulek on mõjutanaud inimeste harjumusi ning tavasid. Spetsiifiliselt käsitlen seda, et kuidas otsingumootorid on muutnud viise, mil inimesed uut infot hangivad.  Kui varasemalt oli inimesel soov mingisuguse teema kohta lisa teadmisi hankida, siis ainuke koht selle vajaduse iseseisvaks rahuldamiseks olid raamatukogud. Raamatukogust leiame raamatuid iga valdkonna kohta ning sealt leiab piisava pingutuse korral enamus küsimustele ka oma vastuse. Selle lahenduse suurimaks miinuseks on aga see, et peab veetma kuni päevi selleks, et pealtnäha lihtsale küsimusele kindel vastus saada. Lisaks eeldab see iseseisvat analüüsi ning küsimuse pulkadeks lahti võtmist ja selle lahti mõtestamist. Teine võimalus kuidas infot saada võis peituda telefoniraamatus. Telefoniraamatust võis inimene leida oma küsimusega seostuva ametiasutuse numbri ning seejärel toru otsast oma küsimustele vastuseid loota. Nii telefonitaamatu kui ka raamatukogu ühiseks miinu