Saul Pihi E-ITSPEA blogi

Tänases blogipostituses räägin veidi kuidas uue meedia tulek on mõjutanaud inimeste harjumusi ning tavasid. Spetsiifiliselt käsitlen seda, et kuidas otsingumootorid on muutnud viise, mil inimesed uut infot hangivad.  Kui varasemalt oli inimesel soov mingisuguse teema kohta lisa teadmisi hankida, siis ainuke koht selle vajaduse iseseisvaks rahuldamiseks olid raamatukogud. Raamatukogust leiame raamatuid iga valdkonna kohta ning sealt leiab piisava pingutuse korral enamus küsimustele ka oma vastuse. Selle lahenduse suurimaks miinuseks on aga see, et peab veetma kuni päevi selleks, et pealtnäha lihtsale küsimusele kindel vastus saada. Lisaks eeldab see iseseisvat analüüsi ning küsimuse pulkadeks lahti võtmist ja selle lahti mõtestamist. Teine võimalus kuidas infot saada võis peituda telefoniraamatus. Telefoniraamatust võis inimene leida oma küsimusega seostuva ametiasutuse numbri ning seejärel toru otsast oma küsimustele vastuseid loota. Nii telefonitaamatu kui ka raamatukogu ühiseks miinu

Internet tulek on endaga kaasa toonud kiirema infoliikumise ning annab kogu maailmale võimaluse ligi pääseda kogu netis leiduvale avalikule infole.  Ka erinevate tehonoogiate, tavade, jms arengule on interneti tulek tohulut kaasa aidanud. On optimeeritud olemaolevaid programme ning tuldud turule erinevate uurte innovatsioonidega. Tänases Blogis toon välja kaks näidet sellistest toodetest, mida on edasi arendatud just tänu internetile. 1. kompakte kassett Esimesed kompaktsed kassetid (edaspidi: kassetid) tulid kasutudele  Euroopas 30 augustil 1963. aastal, Berliini raadiosaadetes. Peamised eestvedajad, et kassetid muutuksid ülemaailmselt uueks standardiks, olid Philips ning Grunding. Kassettide tööülessanne oli nendele audiofailide lindistamine ning nendelt maha mängimine. Müüdi kahte sorti kasette. tühjad kassetid millele said inimesed ise audiot lindistada ning juba lindistatud kassetid, millele oli juba mingi fail peale lastud. (soovikorral oli võimalik ka kassetil olevaid faile ära

  1. Google Glass Google glass on 2013 aastal välja lastud toode, mille eesmärk oli teha prillid millel oleks nägemise parandamise asemel hoopis mobiiltelefonile sarnased omadused. Omadused: Puutetundlik menüü parempoolsel prillisangal (ilmateade, pildid, kõned, maps, kaamera) ja häälaktiveering  Läbikukkumise põhjused: Suurimaks põhjuseks miks toode ei teinud oodatud käivet oli see, et selle hinna- ja kvaliteedisuhe ei olnud tasakaalus. Toote hind oli 1500 US Dollarit ning sellele summale ei olnud seadmel vastavaid lisand väärtusi. Inimesed eelistasid osta omale poole odavamalt nutitelefoni mis suudab rohkem ära teha kui prillid, mis on kaks korda kallimad, ent ei suuda teha asju mida telefon suudab.   2. Sinclair C5   Sinclair C5 loodi 1985. aastal. Selle eesmärk oli asendama hakata jalgrattaid, rollereid ja ka väiksemaid autosid. Selle peamiseks müügiartikliks olid näiteks see, et masinaga sõitmiseks pole vaja omada mingisuguseid lube ning see et tegu on keskonnasõbraliku sõiduvahen